Koeratõud
Kirjeldus

Kui sulle meeldivad üllatused ja oled valmis riskima siis sobib see "tõug" sulle hästi,sest sa ei tea kunagi mis sellest väiksest armsast olevusest kasvab. Ta võib küll sarnaneda mõnele tõule,aga iseloom ei pruugi olla  sellele tõule omane. Valmis tuleb olla kõigeks nii üllatusteks iseloomu kui ka kasvu kohta:P

  • Aktiivne
  • Sõbralik
  • Mängu aldis
  • Iseseisev
  • Rahulik
Sobilik kodu

Nagu kõigi teistegi koerte puhul tahab ka tema palju inimese lähedust, armastust, hoolt, mängimist, koolitamist, liikumist jne. Kui võtad endale krantsi siis ära eelda seda, et tema tervis on kindlasti tugevam või et tema võiks niisama ketis konutada. Ta on koer nagu iga teinegi ehk siis inimese parim sõber. Tema jaoks on parim kodu, kus temaga tegeletaks ja kus tal on ruumi. 

Sageli soovivad koera just lapsed. Muretsedes aga koera,peame teadma,et võtame endale igapäevase lisa kohustuse. Koera eest on vaja hoolitseda,seda tuleb õpetada ka lastele.Kui laps võtad osa koera hooldamisest ,aitab see tal maast-madalast kujundada harjumist kellegi eest hoolitseda ning teatud distsipliini pidada.Nooremale kui 8-10 aastasele lapsele ei maksaks siiski koera muretseda. Väär oleks kinkida lapsele kutsikat ilma eelnevalt pererahvaga nõu pidamata.Ei ole soovitatud muretseda teadmatu päritoluga täiskasvanud koera ,sest ta võib olla ka haiguste edasikandja .Oma ülesannet täidab koer vaid siis,kui ta on korralikult hooldatud,vastavalt õpetatud ja hea tervise juures.

Täiskasvanud,õues peetava koera kuuti pole mingit aluspanu vaja Märja ilmaga kannab koer sinna käppadega niiskust ja pori.Hööveldatud laudadest puitpõrand on hõlplasti puhastav. Kuudi põrand olgu väikese kaldega sissekäigu poole.Põranda puhastamiseks peab kuudi katus  olema äravõetav. Õuekoera tarvis on kuudis kaks ruumi,eesruum ja teine pesaruum. Pesaruumi eeliseks on see,et sinna ei puhu tuul sisse ega tuiska ka lund .

Enne koera muretsemist tuleb otsustada,kas võtta emane või isane koer. Emase koera soetaja peab arvestama teatud ebamugavusi koera innaperioodil. Ind esineb koeral kaks,kolm korda aastas ja kestab iga kord kaks kuni kolm nädalat. Sel perioodil peab emast koera pidama kinnises ruumis ja kui on perekonnas lapsi,tuleb hoolt kanda,et nemad koera lahti ei päästaks.Innaperioodil muutub koera käitumine tunduvalt.ta on rahutu ja püüab igal viisil vabadusse pääseda.Kui minnakse jalutama ja koer teel kohtab isase koeraga,on raskusi tema ärakutsumisega ja koju toomisega. Sellise käitumise pärast  aga ei tohi koera karistada. Kui ei ole kasutada kinnist õue ega aeda,kus saaks koera ketis pidada,või talle selleks perioodiks  aseme teha keldrisse. Juhul kui ruumis on aknad ja kui isased koerad pääsevad akna taha,peab aknad nii seest kui ka väljaspool katma võrega, Kui ruumis on laudadest uks,tuleb see alt katma plekiga,et koer ei saaks  end ukse alt välja närida. Innaperioodil peab koera kinni pidama ka selle pärast,et ta ei saaks paarituda endast palju suurema koeraga. Vastasel juhul võivad tulla kutsikad niivõrd suured,et neid ei ole võimalik sünnitada .

Esimene innaperiood tekib emasel koeral 8-9 kuu vanuselt.Inna tunnusena tursuvad välissuguosad ja sellest imbub pruunikat nõret,millega määrduvad ka koeraga kokku puutuvad esemed. Seetõttu ei saa indlevat koera pidada lahtiselt eluruumides. Kogemusteta koeraomanikud,kes esimest korda emast koera peavad on pöördunud arsti poole,arvates,et tegemist on mingi haiglase verevooluga suguosast. Inna intensiivsem periood on inna 8-ndast kuni 14-nda päevani.Sellel ajavahemikul toimub ka ovulatsioon ja kui tahetakse koera paaritada,tuleb seda teha nimelt sel ajal. Ind kestab küll enamasti 21 päeva,kuid pärast 18 innapäeva enam viljastamist ei toimu.Koera ei soovitata paaritada enne,kui ta on saanud poolteist aastad vanaks .

Sobilik omanik

Kutsikad,nagu muudki noored loomad,vajavad tegevust.Esialgu on selleks mäng. Heaks mänguasjaks kutsikale kummipall. Pallevõiks olla kaks,erineva suurusega ja tugevast materjalist et kutsikas ei saaks neid närida ega tükke alla neelata. Suuremat tõugu noorele koerale ei või mängimiseks väikest palli anda. On esinenud juhtumeid,kus kutsikas on neelanud palli tervelt alla. Jooksmine veereva palli järel hea treening.vajalik asi on ka kummirõngas,mida on hea visata.Algul tuleb visata nii,et rõngast  oleks hõlpus leida,ning harjutada kutsikat  sõnaga ,otsi.! Kui visatavale esemele jätta Liha või kala lõhn ,õpib kutsikas ka lõhna järgi esemeid leidma . Noore koera hammaste arengut soodustab närimine.Närimiseks sobivad nii kummirõngas,kui ka puupulk. Kui noore koera närimistarvet ei rahuldata,närib  ja rebib ta kõike,mis talle toas või õues ette juhtub. Mänguasjade hulka kuulub ka kore,tugev,kuni meetri pikkune riideriba,mida koer armastab sakutada ja rebida,kui selle otsast kinni hoida. Selle tegevusega treenib ta oma jalalihaseid .

Kui teie muretsete endale kutsika,peaks ta olema kuus kunikaheksa nädalat vana,siis on ta saanudemapiimast toitumisel kasvuks hea aluse. Sageli peab aga omanik kutsikad ära andma noorematena,isegi neljanädalastena,sest koer,kellel on palju poegi,ei suuda neile vajalikul hulgal piima anda,kutsikad rebivad ahnelt ema nisasid ja vigastavad neid,koer ei imeta enam poegi ja tulebki neid hakata käest söötma.Esimese lisasöödana on kõige hõlpsam anda rõõska piima,kuid tuleb hoolega jälgida,et see oleks tõesti värske.Piimast või liha ja puu ja aedviljapuljongist ning lastejahust võib keeta körti.Kui kutsikas esialgu ei oska sööta võtta,pannakse seda talle sõrmega suhu ja lastakse sõrmelt lakkuda.Kuid juba viienädalast kutsikat peab harjutama tahket  sööta võtma.Esialgu lisatakse kördile peeneks hakitud keedetud liha,kuid juba mõne päeva pärast võib lisada ka toorest liha. Hea  on selleks peeneks hakitud südameliha,maks või neer.Alusetu on koerapidajate seas levinud arvamus,nagu ei võiks koerale toores liha anda.Metsikult elav koer ju peamiselt toorest lihast toitubki. Kutsikat tuleb sööta iga päev võimalikult samadel kellaaegadel,esialgu viis korda päevas,hiljem neli ja siis kolm korda. Täiskasvanud koera söödetakse kaks korda päevas.Hea sööt nii noorele kui ka täiskasvanud koerale on herkulo,mida on soovitav anda rõõsa või hapupiimaga niisutatud või lisada järelejäänud supile. Nii kutsika,kui ka täiskasvanud koera toidus peab vähemalt pool olema loomset sööta,teine pool taimset.Sööt tuleb koerale anda pudruna või kuivalt.Puhast joogivett peab toakoerale või soojal ajal ka väljas peetavale koerale pakkuma mitu korda päevas.Veenõu aga pole soovitav koerale ette jätta,sest kinnipeetav koer joob tegevuse puudumisel asjatult palju vett ja saastab üleliia oma ümbrust.Kui herkulot käepärast ei ole ,võib koerale keeta hirsi,nisu või peenest odratangudest,samuti aedviljast putru. Koertele ei ole soovitav anda kompvekke ega muid maiustusi,samuti tuleks vältida vürtsitatud toitudest.

Koera peab  enne autoga sõitmist harjutama. Esialgu lubada talle seisvasse autosse istuda ja hiljem teha lühike,mõne minutiline sõit.Harjutamist võib alustada neljandal,viiendal elukuul,kui kutsikas on juba õpimis võimeline. Peamine nõue on,et koeral oleks autos alati oma kindelkoht,parem tagaistmel,see tuleks katta istme värvusest erineva värvusega riidega, Harjutamisel tuleb korrata sõna"koht" ja mitte mingil juhul ei tohi tal lubada sõidu ajal liikuda. Kui seda nõuet ei täidata,võib suurem koer isegi auto juhtimist segada ja ka kaasreisijad häirida. Enne sõitu ei maksa koerale süüa anda,et vältida oksendamist. Sõidu ajal peab autoaken olema parasjagu avatud,et õhuvahetus oleks intensiivne ja et koer pead aknast välja ei saaks pista .Vastasel korral võib ta mõne erutava nähtuse tõttu,n.t.jahilooma või võõrast koera nähes,teha katset välja hüpata,aknaklaasi purustada või isegi avarii põhjustada.Pead ei tohi lubada välja pista ka sel põhjusel,et tolm,putukad või muud võõrkehad võivad koerale silma sattuda. Kui koer on autos olemisega harjunud ,võib ta ka parkimise ajaks autosse jätta,kuid auto tuleb parkida alati varjulisse kohta ja see peab kestma lühikest aega .

Mõnelt koerapidajalt võib kuulda arvamust,nagu peaks emast koera laskma eluajal ühe korra poegida,muidu esinevad koeral tihti haigused. See arvamus on alusetu. On emaseid koeri,kes ei ole kordagi poeginud,kuid elanud kõrge vanaduseni,s.o. 13-15 aastat. Kutsikate saamine on parim iga poolteise ja kolmanda eluaasta vahel,üle viie aasta vanust koera ei soovitata enam paaritada. See,kes peab koera lemmikloomana ega ei ole end ette valmistanud kutsikate tootmiseks,peaks üldse hoiduma koera paaritamisest. Hoolitsemine tiine koera eest ,järelvalve ja abistamine poegimisel ning kutsikate hooldamine 6-8 nädala vanuseni nõuab teatud oskust ja sobivat ruumi. Iga kord ei lähe ka poegimine libedasti.

Emase koera pidamine on eespool nimetatud põhjustel mõnevõrra tülikam kui isase koera pidamine,muretsevad koerapidajad meelsamini isaseid kutsikaid.Emase koera tiinus kestab 63 päeva,kuid on esinenud poegimist ka 59 päeval .Et saada elujõulisi kutsikaid,peab tiinet koera vastavalt söötma ja hoolitsema. Söötma tuleb tihedamini kui enne tiinust .Tiine koera söögis nii liha,kui ka pehmed kondid.Tiinuse viimasel nädalal on soovitav koera söödale pool kuni üks supilusika täis söögiõli. Poegimise soodustamiseks on vaja tiinet koera lasta iga päev välja,soovitav maastikule,kus ei ole teisite koerte väljaheiteid. Tiinuse esimesel poolel on tavaliselt vaja teha ka ravikuur usside tõrjeks,selleks on vaja pöörduda arsti poole.

Enne loodetava poegimise päeva tuleb valmistada poegimiseks sobiv ase ja katta see mitme ajalehepaberikihiga. Samasse asetatagu ka kast sündivate kutsikate tarvis.Üksikute kutsikate väljumise ajavahemik on 30-60 minutit..Kutsikate kastis peab olema soojaallikas,näiteks riidesse mässitud kuumaveepudel. Lisasoojust tuleb kutsikatele anda esimesed 10 elupäeva jooksul. sündinud kutsikad tuleb kasti panna koera nähes,et see ei muutuks rahutuks ega arvaks,et kutsikaid tahetakse ära võtta.Iga kutsikas sünnib kotitaolises lootekestas,mille emakoer ise katki hammustab,samuti nagu ka nabaväädi.Kui aga emakoer on loid ja ise seda ei tee,tuleb lootekotti kääridega avada ja ka nabaväät  kahe sõrme kauguselt läbi lõigata.Hoolega peab kõrvaldama lootekestad,sest koer kipub neid alla neelama.Kui koer mitu lootekesta alla neelab,võib tekkida seedehäireid.Pärast poegimistpeab aseme puhtakas tegema ja vajadueal puhastama ka koera udara ja tagakeha.. Kui kutsikaid sünnib rohkem kui emakoeral piimaandvaid nisasid,tuleb kutsikad kordamööda imema panna.

Sageli ei kasvatata kõiki kutsikaid üles,vaid tehakse valik. Valiku aluseks on sugupool,elujõud ja vastavus tõutüübile. Sugupoole valimine ei ole tavaliselt probleem,küll aga võib kerkida küsimus,kas valikul eelistada kutsika elujõulisust või tõutüüpi?  Elujõu ja teatud määral ka intelligentsuse üle saab otsustada juba paari nädala vanuselt. Tuleb hoolega tähele panna,millisel kutsikal lähevad silmad kõige varem lahti( teatavasti sõnnivad kutsikad pimedatena )Kui kõikidel kutsikatel on silmad avanenud,pannakse nad emast eemale,kuid ikka nii,et nad oleksid võimelised ema leida ja jälgitakse,kes neist kõige kiiremini tee ema juurde leiab. Katset tuleb korrata ja kutsikad sobival viisil märgistada .

Iseloom

Üksteisele võõrad koerad lähevad sageli purelema.Purelevad samasoolised,harvem hakkavad omavahel kisklema isane ja emane .Võistluse ajendikson kõikidele loomapopulatsioonidele omane instinkt,sellega selgitakse välja alluvussuhet. Samasugune võitlus käib näiteks veisekarjas kevadel,kui loomad lastakse laudast karjamaale. Esimesel päeval pärast karjalaskmist,võitlevad paljud veised omavahel,et selgitada,kes jääb karjas domineerivaks,kes alluvaks.Sama nähtus toimub ka kanakarjas,kui lindlasse tuuakse juurde võõraid linde. Niipea kui selgub,kumb võistlevatest pooltest alla jääb,loobub nõrgem võistlusest ja võtab n.n. madala kehahoiaku ning võitja loobub edasisest rünnakust Ründamise eesmärk on siin erinev kui jahisaaki ründamisel.Arvestades eespool öeldut,ei ole õige koerte purelemisele vahele segada. Kui võitja jääb selgitamata ,kordub võitlus esimesel võimalusel uuesti .Võitlus on vaja lõpetada juhul,kui ühe poole üleolek on ilmne:alluv loobub võitlusest,kuid tugevam ründab teda uuesti.Purelemise katkestamiseks on kõige parem visata purejatele pähe külma vett. Kui vett ei ole käepärast,tuleb neid lahutada nuhtlemisega. Mõni kord püütakse purelejad lahutada ka neid tagajalast haarates,kuid see on seotud ohuga,sest võitlushoos võib koer ka oma peremeest  hammustada.

Üsna levinud on arvamine,nagu läheks koer jahiloomale või inimesele järele jälgede lõhna järgi.Kuigi pruugitud jalatsitelt ja inimese või looma jalgadelt võib jälgedele mingi lõhn jääda ,on uurimisega selgeks tehtud,et jälitamisel  orienteerub koer peamiselt muude lõhnade järgi.Jälitatav inimene või loom jätab enda järele raja,millel ta jälgadega mõnel määral purustab pinnast,taimi,putukaid ja kõdunevat orgaanilist ainet . Selle tõttu on rajal palju tugevam lõhn,kui selle ümbruses,see võimaldabki koeral "jälgi ajada " Eriline on koera väljaõpetamine teatud isiku,n.t. kurjategija jälitamiseks. See nõuab palju vaeva ja ainult üksikuid koeri õnnestub süstemaatilise treeninguga selleks välja õpetada.

Tervis

Koertel paratamatult tuleb ette vigastusi,on hea,kui omanik oskab oma hoolealusele esmaabi anda.Mida otstarbekam on esmaabi on antud,seda paremad on paranemise väljavaated. Kui haavast tuleb verd,tuleb toimida verrejooksu tõkestamiseks sama moodi kui esmaabi andmisel inimesele .Haava ümber tuleb karvad ära pügada.Seda võib teha zileti,habemenoa või kääridega.Enne pügamist tuleb asetada haavale vatitopp ning karvad katta ettevaatlikult seebivahuga. Kui pügada karvu,et haav ei oleks kaetud,satuvad karvad haava,viies sellesse mustust ja ärritades seda .Pügatud haava ümbrus pintseldatakse  joodi või furatsiliini lahusega Ei tohi valada joodi haavale,sest see kahjustab haava kudesid.Samuti ei tohi valada haavale vesikülihapendid või mõnd muud desinfitseerivat lahust. Vesilahused kannavad infektsiooni sügavale haavasse.Haavale on soovitav riputada penitsilliini või mõne sulfoonamiidi pulbrit.Pulber peab saama haavale õhukesena kihina,vastasel juhul tekib pulbrist ja hüübinud verest klomp,mis mõjub haavas võõrkehana. Kuis on võimalik,tuleb haavale asetada marlside,Enamasti aga rebivad koerad sideme varsti ära ja hakkavad haava lakkuma. Üsna levinud arvamus,nagu soodustaks koera lakkumine haava paranemist,on ekslik. Üks abivahendeid,mis ei lase koeral haava lakkuda on krae või kaelamansett. raskemate haavade puhul peab võimalikultkiiresti ,hiljemalt kuue tunni jooksul,pöörduma loomaarsti poole, kes paneb nahahaavadele õmblused,teeb kaitsesüsti haavapalaviku vastu ja annab muud abi,olenevalt haavade iseloomust.

Koera kõrvu tuleb puhastada nädala või kahe tagant.Kõige parem on seda teha söögiõlis niisutatud tampooniga .Aegajalt on vaja ka kuulmekäiku puhastada.Seda tehakse pliiatsi jämeduse puupulgaga,mille ümber on mähitud vatt. Koera kõrvalest tõmmatakse ettevaatlikult sirgeks ja pulkapöörates puhastakse kuulmekäiku. Kui vatt väga määrdunuks osutub,tuleb panna uus ja puhastada veel. Kui kuulmekäiku on kogunenud halvalõhnalist nõret,tuleb pöörduda loomaarsti poole.Kõrva ei tohi valada vesinikülihapendit ega teisi ravimite vesilahuseid.Pärast  puhastamist võib kõrva sisemuse kergelt õlise tampooniga üle pühkida .

Koertele,eriti palju õues viibivatele koertele,võivad silma sattuda võõrkehad,peamiselt taimede seemned ja muud purud.Võõrkeha silma sattumisel hakkab silmast tulema nõret,koer hoiab silma kinni ja kraapab käpaga.Mõnikord õnnestub võõrkeha silmast välja loputada,juhtides süstla abil silma leiget keedetud vett..Mõnedel koertel põhjustad nõrevoolu silmast silmalau sissepoole pöördunud serv,mil laukarvad ärritavad silmamuna. seda viga saab kõrvaldada vastava operatsiooni abil. Kui silmades nähtavaid muutusi ei esine,kuid siiski täheldatakse valguse kartust ja nõre voolu,võib silma tilgutada silmatilku.Kummeliteed,nagu seda varamatel aegadel soovitati,ei tohi silma loputamiseks kasutada,sest see sisaldab eeterlikke õlisid,mis ärritavad silma.

Terve koer on elava silmavaatega,liikuv tervitab tuttavaid inimesi sabaliputamisega,püüab hüpata inimese najale.Koeral on hea söögiisu,puhkeajal ning öösel magab ta rahulikult. Haigestumise korral normaalne käitumine muutub.Koera kehatemperatuur tõuseb üle normi peaaegu kõikide nakkushaiguste ja haava infektsioonide puhul ,samuti ka juhul kui mõnes siseelundis on põletik või mädakolle Koera normaalne kehatemperatuur on 37,6-38,8. Alla normi langeb   keha temperatuur suure vere kaotuste tagajärjel,kas haavadest või sisemisest verejooksust,samuti kollatõve ja veel mitmete raskete haiguste lõppstaadiumis  Koera pulsisagedus onrahulikus olukorras 60-80 lööki minutis Südamelöökide arv võrdub pulsilöökide arvuga. Südamelööke loetakse rinna alumise kolmandiku kõrgusel, koera küünarnukki kohal,kas vasakult või paremalt poolt.

Enamiku haiguste puhul jääb koer loiuks ja uimaseks ning kaotab huvi ümbruse vastu. Seedeelundite haigestumise tunnuseks on niuksumine ja sagedane aseme või lamamiskoha vahetamine. Kartlikus,rahutus,sihitu siia-sinna liikumine või pealtnäha põhjuseta haukumine viitavad ajukelmepõletikule,koerte katku närvivormile või isegi marutaudile . Eespool nimetatud käitumishäired võib aga esineda koeral ka nädal või paar pärast üleelatud liiklusõnnetust või muud traumad. Magav koer ohkab ja kiunub mõnikord,kuid see ei pruugi olla seoses mingi haigusega .mõni kord hakkab koer söömise ajal või pärast söömist pead kraapima. Tuleb kontrollida,kas talle ei ole sattunud mingi võõrkeha hammaste vahele. Peab jälgima ,et koera toidu hulka ei satuks metallesemeid n.t. tangainete paberkottide sulgemiseks kasutavad klambrid.

Isutus ja kiire kõhnumine esineb mitmete palavikuga kulgeva haiguste puhul,seedeelundite ning mürgituse tagajärjel.aeglase kõhnumise põhjuseks võib olla tuberkuloos,pahaloomulised kasvajad,neeruhaigused,krooniline soolekatarr ning ka puudulik või ebaõige söötmine. Sagedane pahe on eriti vanemate koerte puhul,rasvumine liigsöömise tagajärjel. Mõnikord on rasvumise põhjuseks ka koerale liigse rasva söötmine. Liigne rasv aga on kahjulik nii inimestele kui ka koerale.Tervise tunnuseks on ka karvkatte seisund.Kui koeral esineb karva rabedus ja murdmist on soovitav reguleerida söötmist . Karvkate hõreneb  vanematel rasvunud koertel seljalt.Mõnikord tekivad täiesti paljad laigud( alopeetsia).See viga võib olla pärilik,kuid sagemini on viga eluajal tekkinud n.t. mõnede mürgistuste tagajärjel või hormonaalsete häirete tõttu seoses poegimisega . Mõnedel andmetel kasvab karvututele kohtadele uus karv pärast looma kastreerimist.. Üldiselt on karvkate harvem ja tokerdunud ketis ja kitsas aias peetavatel ning toakoertel,kes saavad vähe liikuda . Küllaldane liikumine soodustab ainevahetust igakülgselt .

Sageli kurdetakse,et koer levitab kirpe. Koerakirp on aga eri liiki kirp,kellel pole midagi ühist inimese kirbuga .Koerakirp ei hüppa,kui koer satub ruumi,kus esineb inimese kirpe,võivad need koerale hüpata.Koer võib neid seega edasi kanda teise elamusse, Kui koeral esineb kirpe,tuleb kohe teha kirbutõrje ja kirbud hävitada Mõnel koeral tekib kirbu hammustamise tagajärjel allergia,mille selgekstunnuseks on karvutus(alopeetsia) kerel ja tagajalgadel.  Kirbud tuleks hävitada pesas või kuudis.

Mõnede tervisehäirete või haiguste korral Seisab koer lahtise suuga ega saa seda sulgeda.Niisugusel juhul peab kahtlustama marutaudi,mille üheks tunnuseks on just lahtine suu.Kuni marutaudi kahtlus ei ole kõrvaldatud,ei või kätega koera suud sulgeda.Koer ei saa suud sulgeda ka mõnede teiste vigade või haiguste tõttu. Näiteks,kui koerale antakse närimiseks mõni suur kont,võib tal selle  haaramise ja närimise tagajärjel tekkida lõualiigese nihestus. Selle reponeerimiseks tuleb pöörduda arsti poole 

Kui koer ei saa suud vajalikus ulatuses avada või seisab suupilu pisut avatuna,võib olla tegemist kangestuskrambiga ehk teetanusega. See tunnus esineb ka lõualiigese kroonilise põletiku puhul.Lõualiigese krooniline põletik võib tekkida löögist lõualiigese piirkonda,sagedamini aga purelemisel saadud      hammustuste tagajärjel. Kui tähendate selliseid tunnuseid oma lemmikul,tuleb kohe pöörduda arsti poole,et saada õigeaegselt abi .

Koeral on tavaliselt heleroosa keel,kui koera keel muutub tumedaks ja ta ise on haiglase väljanägemisega,võib põhjuseks olla B-rühma vitamiinude,eriti nikotiinhappe puudus. Südame ja krooniliste kopsuhaiguste puhul muutub heleroosa keel sinakaks,mis viitab hapniku puudusele.Maokatarri ja koerakatku korral on koera keel nagu elutult suu põhjal ja kaetud tahke pruunika limaga. Suurenenud süljevoolus suust viitab kas võõrkehale suus,hambavalule või siis suu limakesta põletikule. Suurenenud süljevoolus esineb ka noortel  koertel hambavahetus perioodil .

Isutus kaasneb pea kõikide palavikuga kulgevate haiguste ja maohaigustega. Emased koerad võivad loobuda söögist innaperioodil,samuti võivad loobuda söögist ka isased koerad,kelle läheduses leidub mõni indlev emane.Söögist loobumist peavad koeraomanikud tavaliselt haiguse tunnuseks ja püüavad koera igati sööma meelitada,pakkudes talle maiuspalu.See ei ole õige. Söögist loobumine on organismi enesekaitse reaktsioon,iseäranis suuõõne,mao ja soolehaiguste puhul :Normaalses kaalus olev koer võib vabalt olla 3-4 päeva söömata. Küll aga peab koerale mitu korda päevas vett pakkuma. Veele võib lisada 5%glükoosi,kuni selgub koera söögist loobumise põhjus.

Isuvääratuseks nimetakse nähtust,kus koer haarab ja närib igasuguseid võõrkehi,näiteks puutükke,kaltse või muud mittesöödavaid esemeid.Noortel koertel võib olla selle põhjuseks närimisvaegus,mis viitab sellele,et koerale ei ole piisavalt antud söögiks midagi ,mida saab närida. Võõrkehade  söömine võib olla marutaudi tunnuseks.See,et koerad söövad rohuliblesid ,on üldiselt normaalne nähtus. Vahel võib see aga viidata ka sööda vitamiinivaegusele või vähesele koredusele,eriti siis,kui koera söödaks on peamiselt kestata toiduained ,nagu sai,riis,kooritud kartul .Suurenenud isu või janu võib tähendada suhkrurtõvele 

Koer elab tavaliselt 12-13 aasta vanuseks,erandjuhtudel !5-16 aastaseks. Üldiselt on suurte koerte eluiga lühem kui keskmise suurusega koertel. Vananedes kaotab koer mängulusti,liigutused muutuvad aeglasemaks ja vähem elastseteks. Hambad kuluvad,emastel koertel muutub udar rippuvaks. Karvkattesse,eriti peas ja suu ümbruses,hakkab ilmuma halle karvu .Teatud täpsusega saab koera vanust hinnata hammaste arengu ja kulumise järgi ,kuid see nõuab siiski vilumust ja teadmisi.Koera vananedes muutuvad hambad ümmarguseks,hiljem  ovaalseteks ning vahele tekivad vahed .

Koera kõrvalehes kulgevad veresooned naha all. sagedamini esineb kõrva hematoomi rippuvate kõrvadega koertel,kas mõne löögi või mingi kõva eseme vastu põrkamise tagajärjel. Kõrva hematoom võib tekkida ka purelemisel teise koeraga Veresoone rebenemise tagajärjel koguneb veri naha alla ja kõrv pakseneb kanamuna suuruseks või veel suuremaks. Koer hakkab pead paksenenud kõrva poole viltu hoidma ja püüab aegajalt haiget kõrva tagajalaga kratsida Kõrva kratsimist aga peab takistama,kattes koera kaela ja pea tagumise osa plastsidemega. Kõrva hematoom võib tekkida ka selle tõttu,et kõrvas on mingi ärritus ja koer püüab sellest vabaneda pead raputades. Ärritust võib põhjustada kõtva sattunud putukas või mingi haiguslik protsess. Kõigepealt tuleb selgitada kõrva ärrituse põhjus ja püüda seda kõrvaldada ning asuda hematoomi ravima.       Kõrva hematoomi ravi on operatiivne. Arvestades aseptikanõudeid ,tehakse lõige piki hematoomi ja muljutakse verehüübed välja. Operatsiooni võib teha alles siis,kui hematoomi tekkimisest on möödunud kümme päeva.Selle aja jooksul on katkenud veresooned paranenud ega anna operatsiooni järel nimetamisväärset verejooksu. Paranemise soodustamiseks on soovitav anda koerale enne operatsiooni K-vitamiini (vikasool) Pärast operatsiooni riputakse haavale mõnd haavapulbrit,kõrva alla pantakse vatikiht ja kõrv fikseeritakse rõhksidemega pea külge. Side peab pealael ristuma. Sidumise ajal hoiab abiline terve kõrva sirgelt,nii et sideme käärud kulgevad mõlemalt poolt tervet kõrva. Vabaks jäetud kõrv aitab sidet paigal hoida. Et side ei takistaks hingamist,ei tohi ta olla liiga pingul,sideme ja koera kurgualuse vahele peab mahtuma sõrm. Sidet tuleb kord päevas vahetada.

Bursiit ehk nahaalune limapauna põletik.Seda viga tuleb ette suurtel vanematel koertel . Sagedamini on tegemist küünarnukibursiidiga. Põhjuseks   on vastava nahaaluse limapauna traumaga.See võib ka tekkida kaasnähtuna südame või hingamisteede krooniliste haiguste puhul. Sõdame või kopsuhaige koer püüab leida lamades hingamiseks soodsamat asendid ja toetub seejuures küünarnukkidega vastu maad, Kui koer lamab kõval,karedal pinnal ,tekib küünarnuki otsas naha all asuva limapauna ärritus ja selle tagajärjel limapauna põletik .Limapauna hakkab kogunema vähemal või suuremal hulgal lima ning küünarnuki otsastekib silmanähtav muhk. Kui esialgseid tunnuseid tähele ei panta,hõõrduvad küünarnukilt karvad ära,nahk hakkab korbatama,paunas võib tekkida mädanik ning küünatnukk muutub valutundlikuks. Ainult paikne ravi ei anna tulemusi.Tuleb välja selgitada põhjused ja need nii palju kui on võimalik kõrvaldada. On vaja ka küüned järele vaadata ja kui need on pikad,lühendada neid ning otsad siledaks viilida,sest koer võib endale liiga teha ,kraapides pakitsevad küünarnukki..Peab hoolitsema,et koera ase oleks sile. Allapanuks kasutada kas põhku või puitvilla. Paikselt võib paar korda nädalas määrida joodiga ja pärast mõne pehmendava salviga või nahakreemiga. Küünarnukibursiit võib tekkida ka naha kihelusega kulgeva nahahaiguste korral. Tuleb selgitada ,millise nahahaigusega on tegemist ja seda vastavalt ravida 

Usstõved . Koertel esineb usstõvesid üsna tihti. See on tingitud nende eluviisist. Koerad noolivad teiste koerte väljaheiteid,nuusutavad ja lakuvad nende tagakeha,mis tõttu nakatuvad kergesti ussimunadega. Solkmeid ehk askariide esineb sagedasti juba kolme-nelja nädala vanustel kutsikatel. need on tuletikust pikemad,ligikaudu tiku jämedused ümarussid,mis mõnikord väljuvad oksendamisega.Kahju hakkavad nad tegema juba varem.Solkmete esinemisel kutsika kõht laieneb,karv kaotab läike,silmad on vesised,mõnikord teeb koer kramplikke närimis liigutusi ja niuksub Sellisel juhul tuleb pöörduda arstile,kus tehakse uuring. Uurida tuleb roojaproove ja korduvalt,sest igast proovist ussimune võib mitte leida.

Noorematel koertel esineb ka paelusse.Tunnuseks on vahel see,et koer end kratsib ,ima et tal välisparasiite leiduks. Paelussi lülid,mis mõnevõrra sarnanevad kurgiseemnetega,väljuvad aegajalt roojaga. Nende leidmiseks tuleb koera väljaheidet mitmel päeval jälgida. Paelusstõve raviks antakse koerale ( vastavalt tema kehakaalule )arekoliinilahust. Kodustes tingimustes on mõni kord õnnestunud paeluusi välja ajada ka kõrvitsaseemnetega .Kõrvitsa seemned peenestatakse ja antakse koerale üks supilusika täis pärast 24-tunnilist näljutamist .

Puugid või ehk puutäid !  Suvel ,kui koer liigub loodusmaastikul,võib ta tabanduda puukidest . Puuke on mitu perekonda ja igas perekonnas on mitu liiki.Kõik nad kahjustavad loomi ja ka inimest kolmel viisil :imevad verd,eristavad peremeesorganismi oma iminapast toksilist sülge,mis põhjustab kehvveresust ja kannavad edasi mitmeid nakkushaigusi tekitajaid,näiteks babeesiaid,teileeriad ja mitmeid viirusi..Nakkust saavad nad latentselt infitseeritud loomade verd imedes.Koera omanik leiab 4-5 mm. pikkuse lameda,punaka tagakehaga parasiidi,kes on end imenud looma pea ,kaela või kõrva naha külge. Mõne aja jooksul imeb ta end verd täis, mis tõttu ta keha suureneb kuni pikliku hernetera suuruseks ja laskub siis ise maha.   Emane puuk muneb mitu tuhat muna,millest arenevad larvid,kes parasiteerivad 1-3 vaheperemehel,viimasteks on sageli põldhiired ja ka teised väiksemad imetajad. Nahasse imenud puuk tekitab valu,koer püüab seda kohta kraapida ja niuksub. Selleks,et puuke võimalikult kohe kõrvaldada,peab koera pärast maastikul jooksmist hoolega üle vaatama. Puugi eemaldamiseks on soovitav parasiit katta mingi õliga,mis ummistab parasiidi õhuavad.Seda tehakse puupulgakese ümber mähitud vatiga,mis kastetakse õlisse. Mõne minuti pärast saab siis puugi hõlpsasti pintseti abil kõrvaldada,ilma et puugi pea jääks naha sisse . 

Koertel,eriti vanematel,keda peetakse toas või õues kitsas ruumis,esineb üsna tihti nahahaigusi.Mõned nahahaigused on nakkavad,enamasti aga on mittenakkavad. Nakkavateks on peamised DEMODIKOOS ja SÜGELISED.Mittenakkuvatest nahahaigusetest esineb kõige sagadamini mitmeid ekseemivorme.Ekseemi tunnused ja tekke põhjused on väga mitmesugused. Väidetakse,et koeral,eriti koredakarvaliste tõugude esindajail,on üldse väga õrn nahk,mis allub kergesti ärritavate ainete toimele.Kogemused aga näitavad,et ekseemi põhjustab siiski sobimatu koostisega sööt ja halb pidamiseviis. Sellele viitab kas või asjaolu,et nahaekseemi tuleb harva ette koertel,keda peetakse lahtiselt ja kes saavad vabalt liikuda. Nende koerte eluaseme vahetu ümbrus on vähem saastunud. Vaba liikumise tõttu on organismi kogu elutegevus,seal hulgas ka naha verevarustus,parem.Nagu eespool mainitud,on koertel naha ja karvkate kaitseks naharasu,mida ei või tarbetu pesuga nahalt kõrvaldada. Selle tekkeks on vaja ,et koera sööt sisaldaks piisavalt liha,Naha ülitundlikust võib koeral esinedaka mõnede tema elukeskkonnas esinevate ainete suhtes,näiteks,ontähendatud,et nahaekseemi esineb sagedamini koertel,kedasöödetakse söökla või restorani vürtsiste toidujääkidega,nagu ka neeruhaigused ja kroonilised emakapõletikud. Tööstusmaastikul võib ekseemi põhjustada mõni seal esinev keemiline aine.Ekseemi tunnused on niisama mitmekesised,kui selle tekkepõhjusedki. Kõigepealt tekib nahal punetus,mida aga pigmenteeritud naha puhul on raske märgata. Seejärel hakkab tabandunud kohast erituma nõret,mis kuivades kleebib karvad kokku,moodustades korpasid,tihti hakkab tabandatud koht ka kihelema. Kuikoer saab haiget kohta kratsida,tekivad veritsused,vigastatud koht saastub mikroobidega,mis põhjustavad mädaniku. Kui haiguse äge järk möödub,jäävad nahale kuivad koorikud,mis pikkamööda ära langevad. Ekseem võib kulgeda juba algusest peale krooniliselt,tekib naha kestendus ja kõõm. Seda laadi ekseeme esineb sagedamini vamematel ,rasvunud koertel selja peal.

Mõned ekseemivormid piirduvad teatud kehaosadega,nagu kaenlaalused ja munandkoti piirkond või varbavahed ja tekivad  sagedamini kuunal ajal. Mõnikord esineb ekseemi isegi imevatel kutsikatel ja seda arvatavasti on tingitud mõnedest toksilistest ainetest,mida kutsikad saavad juba emapiimaga.Ravikogemused näitavad,et põhjuseks võib olla ka imetava koera A-vitamiini vaegus.Ekseemi taolisi nähte on tähendatud ka juhtumeid,kui koerale on varbavahele tunginud mõni terav taimeokas või oga.Need võõrkehad tuleb eemaldada ja vigastatud koht hoolikalt puhastada.

Ekseemi puhul on soovitav pöörduda  arsti poole,kes selgitab,kas tegu on mõne nakkava nahahaigusega või on tegemist mittenakkuva ekseemi vormiga .Esmalt tuleb kontrollida koera söötmist ja muutma see otstarbekaks.Koerale on vaja võimaldada vaba liikumine .Liha asemele võib pakkuda maksa,tangu pudrud asendada aedviljadega.Kõikide nahahaiguste puhul on paranemise oluliseks eelduseks A-vitamiini tarbe rahuldamine. Anda võib vitamiini koos söögiga ja olenevalt koera suurusest,üks kord nädalas. Kui ei ole vitamiine käepärast ,on kasulik anda 5-20 g. pärmi päevas.

Ekseemide raviks ei ole võimalik anda üldkehtivat juhendid,selle pärast tuleb vaid täita põhinõudeid ja nendega arvestama. Ekseemile ei tule panna sidet,sest sideme all läheb nahk hauduma. Haigestunud kohalt ja selle ümbrusest peab karvad ära pügama,et õhk ja päike juurde pääseksid.Tuleb takistada,et koer ei saakstabandatud kohta kratsida( suukorv või plastkrae abil). Haigestunud nahka ei või pesta,puhastamiseks ei tohi kasutada ka ravimite vesilahuseid. Erandi moodustab lubjaliniment,mida kasutakse nahapõletuste puhul.Nahakoorikute pehmendamiseks tuleb kasutada õlisid ja pehmeid salve.Ravimid peab tabandatud kohale kandma õrnalt.Tugev ja mitmekordne sissehõõrumine võib olukorda halvendada. 

                                Täid ja Karvaväivid 

Täisid ja karvaväive koerad võivad saada hulkuvatelt liigikaaslastelt,jahikoerad aga  ka jahil lastud või kättesaadud rebastelt või kährikutelt. Üldiselt väidetakse,et igal loomaliigil on omad täiliik. .Kui koer hakkab end ebatavaliselt sagedasti kratsima või kui ilmuvad ekseemi tunnused,tuleb koer hoolega üle vaadata,kas tal ei esine nimetatud välisparasiite. Eriti tuleb hoolega uurida karvkatet lagipeas ja kaelal. Täid imevad läbi naha verd ja nähtavasti eritavad naha sisse mingit ainet. Koera nahal on võimalik hoolsa vaatluse korral näha 4-5 mm.läbimõõduga laike,mis on täide tekitatud, Karvaväivid toituvad nahakõõma helvestest ega ime verd,kuid ärritavad nahka oma liikumisega. Suguküpsed parasiidid kinnitavad oma  munad (tingud.saerded ) koera karvade külge.

Nii täide kui ka väivede tõrjeks või kasutada müügil olevaid tõrje vahendeidTõrjet tuleb teha 2-3 korda 7-8 päevaliste vahedega,sest selle aja vahemikust tuleb tingudest uus generatsioon parasiite,kes aga ei ole veel saavutanud suguküpsust.. Tinge võib kõrvaldada ka mõne orgaanilise lahusti abil.kuid kõige kindlam on tänapäeval,pöörduda oma  loomaarsti poole ja tema juba teab ja oskab osutada abi ja anda nõu.Ei  ole mõted aega raisata,parasiitides tuleb lahti saada,mida kiiremini seda parem,vastasel juhul koera kratsimise tagajärjel võib tekida infeksioon,kratsitud kohad võivad minna mädanema ja siis on juba tegemist rohkem,kui ainult teha parasiitide tõrje .

Demodikoos ,selle tekitajaks on karvanääpsudes elav parasiit . Parasiidi emased on 0,25mm ja isased 0,35mm pikad,neid saab  avastada mikroskoobi abil nahakaapest või vistrikkudest väljapigistatud massist .Nahakaabet  võetakse ninaseljalt või silmakaardelt haiguse algjärgus. Kui haigus on juba kauem kestnud ja on tekkinud vistrikud,võib nende sisust leida hulgaliselt parasiite. Selle haiguse puhkemist ja parasiitide arengud  soodustavad tegurid,nagu tarbetult sage pesemine,ühekügne sööt,A-vitamiinide puudus. Haiguse eelsoodumusena on veel usstõved ja haigused ,mille puhul esineb koertel isutus.Otsest nakkust õhelt koeralt teisele ei peeta tõenäoseks. Haigestuvad noored,kuni aasta vanused koerad. Kui haigus  ilmneb vanemal koeral ,on see enamasti noores eas läbipõetud haiguse retsidiiv.. Tuleks meeles pidada,et sagedamini haigesvad bokserid,dobermannid ja saksa lambakoerad. Haigus esineb peamiselt kahel kujul ehk kestendav ja vistrikuline vorm.Kõõmase vormi puhul muutub karvkate tabandatud kehaosadel (pealael,turjal,saba alguses ja küünarnukkidel) hõredaks nin nahast eraldub paksu kõõma,kuid kihelemist ei ole. Viestrikulise haiguse vormi puhul tekib esialgu naha punetus,hiljem muutud nahk punakassiniseks või peaegu mustaks.. Kui nahavolti pigistada,ilmub vistrikust paksu,kohati veresegust nõret. Mõnikord piirduvad naha kahjustused ainult  tagajalgade tagumiste pindadega.Raviks ei ole seniajani mõjuvat vahendid leitud.,kuid koera söödast ei tohi puududa A ja B-vitamiinid,võib anda koerale ka pärmi. Tuleb kindlasti pöörduda loomaarstile ja jälgima tema juhendeid. Ravi peab tegema korduvalt,mitme nädala kestel. Kui ravimite kasutamise tagajärjel tekib naha ärritus,tuleb ravimit vahetada ja anda aega naha paranemiseks.

Leukoos .Leukoos on vereloomeelundite haigus,mis kuulub pahaloomuliste kasvajate hulka. Haiguse tekitajateks peetakse viirusi,mis kahjustavad esmajoones luuüdi,põrna ja maksa. Haiguse arenemist soodustavad keskkonnas esinevad keemilised kantserogeensed ained. Haigus kulgeb krooniliselt ja ilma valu tunnusteta.Haiguslikud muutused tekivad veres.Regulaarselt  vereanalüüside tehes ,saab haigust vere uurimise teel varakult diagnoosida. Esimene tunnus on nahaaluste lümfisõlmede suuremine lõuapärade vahel,kaelal kaenla all ja kubemes. Suurenevad ka sisemised lümfisõlmed ja need võivad kokku suruda hingekõri,söögitoru või mõne muu seedekanali osa,mille tagajärjeks võib olla raskendatud hingamine või sooleummistus. Kui haigus on kindlaks tehtud,tuleb koer (tudule panna),sest selle haigusele vajalik ravi puudub 

Leptospiroos on haigus,mida esineb loomadel üsna sageli.Koertel diagnoositi ja õpiti seda haigust tundma kõige varem,hiljem avastati seda ka teistel koduloomadel. Koertel on haiguse sagedam tekitaja Leptospira canicola,kuid haigust võivad põhjustada ka teised tekitajaliigid. Krooniliselt haiged või haiguse läbipõdenud koerad eristavad tekitajaid uriiniga. Teatavasti nuusutavad ja noolivad koerad alati teiste koerte poolt uriiniga saastatud poste ja muid esemeid,samuti lakuvad nad teiste koerte suguelundeid või närivad saastunud söödajäänuseid,soodustades sellega haiguse levikut .Nähtavate tunnusetega haigestuvad peamiselt noored koerad Täiskasvanud koerad põevad sagedamini varjatult.Isased koerad haigestuvad sagedamini kui emased,sest isased koerad noolivad teisi koeri sagedamini. Linnades ning asulates esineb leptospiroosi rohkem  kui küla üksikmajandites. Haigust läbipõdenud või varjatult nakatanud koerad võivadtekitajat eristada aasta jooksul või veelgi pikemalt,nakatades selle aja jooksul peale koerte ka inimesi ja sigu,harvem teisi koduloomi. Haiguse tunnused ilmnevad 5-29 päeva jooksul. Kõige sagedasem on kollatõvega kulgev vorm. Selle esmane tunnus on kõrge palavik,kuni 41 kraadi C ,mis juba teisel haiguspäeval võib alaneda normaalseks. Koer on loid ega söö. Neljandal päeval muutuvad silma sidekest ja silmavalge ning suu limakest kollaseks. Mõne päeva möödumisel omandab nahk ka kõhul ja rete sisekülgedel kollaka varjundi. Uriin muutub pruunikaks,esineb oksendamist,roe on vedel,mõnikord sisaldab verekiude.Vanematel koertel esineb nn.ureemiline haigusvorm .Pärast esialgset palaviku on haige koer loid,oksendab,kõht on lahti,ta kisub end küüru ning liigub kangelt. .Kui vajutada neeru piirkonda,esineb valureaktsioon. .Omanik kaebab,et koer tahab kogu aeg juua. See raske haigusvorm kestab 7-10 päeva ja lõpeb kuni pooltel juhtudel surmaga. 

Haigus võib kulgeda ka krooniliselt. Peale loiduse ja suurenenud janu erilisi haigustunnuseid pole märgata ja kui haigust ära tunta ja ravi ei tehta,jääb koer kahe-kolme nädalaga väga kõhnaks,kuid õige söötmise ja pidamisega võib hakata pikkamööda paranema.

Peale eespool kirjeldatud tunnuste tuvastamist tuleb haiguse diagnoosimiseks teha seroloogiline uuring või isoleerida haigusetekitaja. Haiguse raviks süstitakse koerale kaks korda päevas streptomütsiini vastavalt kaalule  .Kui kahe-kolme päeva jooksul paranemist pole märgata,kasutakse teisi laia toimega antibiootikume. Haiguse jooksul tuleb anda koerale trivitamiini ja joogile on soovitav lisada glükoosi. Haige koer tuleks korterist ära viia ning põetades pidada kinni hügieeninõutest  

Koerte katk .Koerte katku haigestuvad kõige sagedamini noored,kolme kuu kuni aasta vanused koerad. Katk on üldse kõige levinum koerte haigus. Sellesse haigestuvad ka farmides peetavad karusloomad. Imevad kutsikad tavaliselt ei haigestu,kuna nad saavad emapiimaga nn maternaalseid antikehi,mis hoiavad ära nakatuse paaril esimesel kuul Haiguse tekitajaks on viirus. Haigus hakkab ilmnema pärast 3-5 päevast peiteaega. Koera kehatemperatuur tõuseb 40-41C kraadini. Silma sidekestad punetavad ja silmadest ning ninasõõrmetest tuleb vesist lima. Koer loobub söödast,sageli esineb kõhulahtisust. Kui haigus selles järgus ära tuntakse ja koerale süstitakse katkuvastast seerumit,möödub kõik üsna kergesti ja koer omab immuunsuse,kui aga esialgsed tunnused jäävad tähele panematta,siis ei ole seerumi süstimisest hiljem abi Haiguse teise järgu tunnuseks peetakse oksendamist,samuti kõõksumisega kulgevaid oksendamis liigutusi,ilma et koer seejuures midagi väljastaks.Kurgu niisuguse ärritusseisundi põhjuseks on kurgumandlite põletik ja turse.Palavik kestab kaks,harva ka kolm päeva ja seejärel langeb keha temperatuur normaalsele tasemele ning omanik arvab,et haigus hakkab mööduma. Kuid alates kolmandast-neljandast haigusepäevast hakkab palavik uuesti tõusma. Sel ajal on haigestunud juba üksikud elundid ja võib eristada kolme katkuvormi,hingamiteede,seedeelundite või närvivormmi.

Sisestajad: niina, Kätlin ja anu